Minu panus osalejana on minu taust antropoloogina ning palju reisinud inimesena. Suudan samastuda noortega, kes tahavad tulevikus teha erinevaid asju ning mitte hukka mõista ei üht ega teist. Minu jaoks on oluline, et saaksin noori austada. Muidu ei saa ma neid õpetada, kui ma ei leia igaühes midagi, mis mulle nende juures meeldib. Soovin olla eeskuju, olles heatahtlik, sest leian, et see on midagi, mida on Eesti ühiskonnas natukene puudu.

Fee on omandanud bakalaureusekraadi ülikoolis University of Kent, erialal Social Antropology ja magistrikraadi ülikoolis University College London, erialal Culture, Identity and Power. Fee on töötanud Maarja Koolis hoidekodu vanemkasvatajana ja Narva Kutseõppekeskuses grupijuhina.

Kaasaegses haridussüsteemis toimuvad praegu väga huvitavad muutused: muutuvad õppemeetodid, räägitakse rohkem individuaalsest lähenemisest õpilastele, muutuvad ka õpilased. Üheks positiivseks tendentsiks pean fookuse asetamist mitte ainult informatsiooni kogumisele nagu näiteks pähe õppimine, vaid õpilaste iseseisvuse toetamisele informatsiooni otsimisel, kriitilise- ning loovusmõtlemise arendamisele. Selles mõttes pean väga tähtsaks mitteformaalsete õppemeetodite kasutamist igapäevases protsessis. Psühholoogilise hariduse ning mitmeaastase lastega töö kogemuse tõttu valdan erinevaid meetodeid väga hästi ning olen valmis neid kasutama.

Niina on omandanud bakalaureuse- ja magistrikraadi praktilise psühholoogia erialal Moskva Riiklikuks Sotsiaalülikoolis. Ta on töötanud Tallinna Skautide Rühmas Tiigrid kasvataja ja vanempedagoogina, Anti Liew ja Hingehoolduse Sihtasutuses psühholoog-nõustajana, Kesklinna PO noorsoo- ja preventsioonitalituse konstaablina, Terve Eesti Sihtasutuses koolitaja ja projektijuhina ning SPIN-programmis abitreenerina.

Soovin kasutada oma töös aktiivõppe meetodeid, mis motiveeriksid õpilasi tundidest põhjalikult osa võtma ning ka omalt poolt parima hariduse saamisse panustama. Pean oluliseks märgata oma õpilaste seas haavatavaimaid ning mahajäänumaid ning soovin, et minu poolt õpetatav oleks õpilastele arusaadav ning huvitav.

Minna on lõpetanud bakalaureuseõpingud Tallinna Pedagoogilises Seminaris noorsootöö erialal. Töötanud on ta Tallinna Tondi Põhikoolis abiõpetajana õpilaskodus.

Leian, et jätkusuutlik areng haridusvaldkonnas on võimalik läbi järjekindla ja süsteemse töö ning pidevate uute sihtide seadmisega. Ma olen nüüdseks teada saanud, mida tähendab õppimine, ning olen seda protsessi alati ka osanud nautida. Süsteemsus ja järjekindlus oleksid minupoolseks panuseks Noored Kooli visiooni realiseerumisele.
Terviklikuks arenguks on oluline lisaks õppekavale toetada ka tervikliku maailmavaate kujunemist ning õpilase kui isiku eneseleidmist.

Mari on omandanud bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis õigusteaduse erialal. Lisaks on omandamisel magistrikraad Tartu Ülikoolis õigus erialal ja Saksamaa ülikoolis Wilhelms-Universität Münster saksa õiguse erialal. Mari on töötanud juriidilise assistendina firmas TERE AS, Ülikoolis Westfälische Wilhelms-Universität Münster’i rahvusvahelise osakonna Sotsiaalse toe juhina ning Tartu Ülikoolis õppejõu assistendina.

Läbi erinevate meetodite tahaksin toetada lapse väärtuste kujunemist ning terviklikku arengut mitmetes sfäärides nagu näiteks suhtlemine, ühiskonnatundlikkus, rahvustunne, sotsiaalsed oskused ja toetada tasakaalustatud maailmapildi tekkimist. Tahan anda piisavalt mitmekülgseid tunde, sidudes ajaloolised teemad tänapäeva probleemistikuga ja julgustada lapsi ise argumenteerima, esitades neile filosoofilise loomuga küsimusi, millel puudub õige vastus.

Helena on lõpetanud bakalaureuseõpingud Tartu Ülikoolis ajaloo ja riigiteaduste erialal ning keskkooli ajal õppis YFU vahetusõpilasena aasta Tšiilis. Ta on töötanud paar suve Taevaskoja Noortelaagris kasvatajana ja Tartu Jaani Kirikus administraatori/juhiabina.

Töötades kaks aastat ajalooõpetajana, on mul võimalus arendada noortes mitmeid oskusi. Ajalugu on hea aine, mille kaudu õpetada noortele nii kriitilist mõtlemist kui ka arutlemis- ja argumenteerimisoskust, samuti kasvatada neis väärtusi nagu teistega arvestamine ning erineva tausta ja kultuuriga inimeste ja nende arusaamade mõistmine, tolereerimine. Ajalooõpetuse kaudu õpitakse mõistma tehtud valikuid, otsuste sündimismehhanisme ning nende vahelist loogikat.
Saan kasutada oma teadmisi foorumteatrist ning rakendada eelnevaid kogemusi tööst noortega. Saan proovida erinevaid tehnikaid (rollimängud, pilditeater jne), et arendada noorte meeskonnatöö oskust ning muuta õppimine huvitavaks ja mitmekesiseks.

Uku on omandanud bakalaureusekraadi Tallinna Ülikoolis ajaloo erialal. Ta on olnud Foorumteatri koolitaja ja näitleja ning VAT teatri haridustöötubade läbiviija.

Soovin väärtustada neid oskusi, mida laps on omandanud nii-öelda eluhariduse raames ning tuua need teadmised ka klassiruumi. Pean oluliseks loovat lähenemist ehk tahan anda igale õpilasele võimaluse end väljendada nii nagu tema jaoks tundub kõige õigem.
Soovin arendada õpilaste koostööd ja ühtekuuluvust, sest tervislikud ja toetavad suhted koolis on lapse arengu seisukohalt esmatähtsad. Koostööl põhinevat lähenemist on võimalik rakendada ka klassis ettetulevate probleemidega – ma ei tegeleks vaid ühe lapse probleemiga, vaid haaraks kaasa terve klassi, ilma, et ükski õpilane teaks, kelle murega tegelikult tegemist on.

Aliide-Marie on lõpetanud bakalaureruseõpingud Tartu Ülikoolis ajaloo, sotsiaaltöö ja -poliitika erialal ning hetkel on omandamas magistrikraadi Tartu Ülikoolis sotsiaaltöö ja -poliitika erialal. Töötanud on Aliide-Marie õpetaja abina minieralasteaias Merilõvi, infotöötajana Eesti Vabaõhumuuseumis, praktikandina Okupatsioonide muuseumis ja Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuses tegevusjuhendajana.

Mina tahan, et minu klassiruumis ei oleks tagumistes pinkides vaikselt nohisevaid „lootusetuid juhtumeid“ ega ka õpilasi, kelle ainsaks eesmärgiks on kuidagi õnnega pooleks kolm kätte saada. Ma tahan kaotada oma tundides isegi võimaluse vaikselt omaette nurgas nohiseda.
Noored Kooli programmis osalemine saab olema keeruline ja põnev ülesanne ning nõuab igapäevast tööd enda ja lastega. Samas tean, et mul saavad olema tugevad taustajõud (minu lend, programmi vilistlased, vanemad kolleegid ja perekond), kelle poole saan vajadusel alati pöörduda. Põhiline, et ma ei kardaks küsida ja eksida, sest sama lihtsat asja sooviks ma ju ka oma õpilastelt.

Oskar on omandanud bakalaureusekraadi Tallinna Ülikoolis riigiteaduste erialal ja praegu on tal teine bakalaureusekraad omandamisel Tartu Ülikoolis kirjanduse ja kultuuriteaduste erialal. Ta on töötanud Express Postis kirjakandjana, postitöötleja/masinoperaationa ja meeskonnajuhina. Lisaks olnud Rahvusooper Estonias arhivaar ja andmesisestaja, BGC Cement LTDs masinaoperaator ja meeskonnajuht ning teinud kaastööd SA Kultuurilehele. Viimased kaks aastat on ta reisinud oma elukaaslasega mööda maailma ringi, peatudes veidi pikemalt Austraalias, kus ta töötas farmis ja tehases meeskonnajuhina.

Soovin toetada oma õpilaste kujunemist enesekindlateks, eneseteadlikeks ja julgeteks inimesteks, kes tunnevad end ühiskonna oluliste liikmetena ning usuvad, et nemad ise juhivad oma elu ja ühiskonna arengut. Usun, et selleks on vaja, et kool, kus õpilased väga suure osa oma ajast veedavad, oleks toetav, julgustav ja õnnelik keskkond, kus õpilased ei pea kartma eksida ega ennast väljendada. Toetava ja turvalise keskkonna loomist pean kõige olulisemaks, aga samas ka kõige raskemaks ülesandeks, kuna stressi on õpilastel niigi liiga palju ja teatav turvatunne on õppimiseks ja uue omandamiseks väga vajalik eeldus.
Õpilaste tervikliku arengu loomiseks pean oluliseks ka seda, et kool oleks avatud, et see võimaldaks õpilastel maailma laialt näha, et ei tekiks tunnet, nagu ei oleks muutused võimalikud, ning et noortel oleks palju infot võimaluste kohta, mis neil elus on. Usun, et avatus ning eri võimaluste, inimeste ja eluvalikutega tuttav olemine toetaks uudishimu ja teadlike valikute tegemist, mis on noorte arengus väga olulised.

Margot on omandanud bakalaureuse- ja magistrikraadi Tartu Ülikoolis eesti ja soome-ugri keeleteaduste erialal. Ta on töötanud paar suve Valgemetsa Noortelaagris kasvatajana, Tartu Ülikoolis õppeassistendina, Tartu Ülikooli Foneetikakorpuses märgendaja ja helifailide teadustööks ettevalmistajana ning Domus Dorpatensises DD Akadeemia programmijuhina.

Usun, et iga õpilast tuleb kaasata aktiivselt õppetöösse ning läbi õppeprotsessi arendada nende iseseisvust ja analüüsivõimet, julgust ja eneseteostusrõõmu ning loovust ja austust teiste vastu.
Enda jaoks pean oluliseks töötada vene noortega ja aidata neil olla meie ühiskonnas konkurentsivõimelisemad ja julgemad. Soovin, et nad oskaksid end vabalt väljendada nii emakeeles kui ka riigikeeles.

Svetlana on omandanud bakalaureusekraadi Euroülikoolis rahvusvaheliste suhete erialal ja lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Seminari sotsiaaltöö eriala. Ta on töötanud Tallinna Kaubamajas lastetoa perenaisena, Paldiski Huvikeskuses noorsootöötaja ja projektijuhina ning Paldiski Vene Põhikoolis osakoormusega eesti keele õpetajana.

Pean oluliseks õpetaja head suhet iga lapsega, mis põhineb austusel, hoolimisel ning lapse eripärade tundmaõppimisel. Soovin aidata lapsel luua seoseid õpitava ja igapäevaelus toimuva vahel ning aidata tal areneda inimeseks, kes on teadlik oma tugevustest ja nõrkustest ning oskab neist lähtudes teha valikuid. Lisaks ainealaste teadmiste jagamisele soovin keskenduda sellele, kuidas lasta neil endil järk-järgult avastada tundmatut ning laiendada oma maailmapilti. Soovin aidata kaasa motiveeritud ning positiivse õhkkonna loomisele, mis toetaks õpilaste omavahelist head läbisaamist ning koostööd.

Anri on omandanud Tartu Ülikoolis bakalaureuse- ja magistrikraadi bioloogia erialal. Ta on olnud tööl Tallinna Diagnostikakeskuses ja teadurina OÜ Protobios’es.

Tunnen huvi integratsiooni, võrdõiguslikkuse ja haridustemaatika vastu ning leian, et saan ise olla see muutus, mida soovin ühiskonnas näha. Olen palju reisinud, mistõttu saaksin koolimaterjale siduda teadmistega erinevatest kultuuridest, avardades seeläbi laste maailmapilti.
Loodan oma positiivsuse ja entusiasmiga tekitada lastes tunde, et nad on hinnatud ning soovin inspireerida ka teisi õpetajaid õpetamist uudse nurga alt vaatama.

Kadril on bakalaureusekraad Tartu Ülikoolist psühholoogia erialal. Ta on töötanud Eksperimentaalpsühholoogia laboris assistendina ning Kanadas, Pathway Community Services Ltd’is sotsiaalhooldajana.

Minu unistus oleks olla õpetaja, kes suudab tekitada õpilastes huvi õpitava aine vastu. Ennekõike seeläbi, et õpilased õpiksid iseendi jaoks, leiaksid õpitust vajaliku teadmise kogu eluks ning hakkaksid nägema faktide ja sündmuste vahel seoseid. Soovin valmistada lapsi ette eluks täiskasvanuna, treenida nende eneseväljendusoskust ja -julgust, kasvatada meeskonnavaimu ja tahet avastada maailma.

Krista on omandanud bakalaureusekraadi Tallinna Ülikoolis Infoteaduste ja Euroopa Liidu Integratsiooni erialal ning hetkel on tal omandamisel magistrikraad kommunikatsioonijuhtimise erialal. Ta on töötanud üldassistendina Soome Suursaatkonnas Tallinnas, konsultandina Euroopa Komisjoni ELi Infokeskuses, projektijuhi, kantselei juhataja ja juhiabina Eesti Rahvusringhäälingus, peadirektori abina Eesti Rahvusooperis ning andministratiivjuhina Stora Ensos.

Oskan hinnata iga indiviidi isikupära ning erinevaid võimeid, mistõttu pooldan hariduses humanistlikku lähenemist. Usun, et õppimise eelduseks, sarnaselt teraapiaga, on turvalise keskkonna ning vastastikusel austusel põhineva suhte loomine. Osalejana kavatsen järgida enda ettekujutust heast õpetajast, kes on hooliv, mõistev ja oskab panna tähele erinevate õpilaste vajadusi. Areng lapse- ja noorukieas on keerukas protsess, mistõttu on oluline, et seda toetaksid pädevad täiskasvanud ning laps ei langeks oma käitumise tõttu hukkamõistu osaks.
Minu eesmärgiks osalejana on tegutseda õpilase loomuliku uudishimu säilitamise ja soodustamise nimel.

Reeli on lõpetanud bakalaureuseõpingud Tallinna Ülikoolis kunstiteraapia erialal. Ta on töötanud Õpilasmalevas rühmajuhina, Tallinna Mardi lasteaias muusikaõpetajana, Kose Vaba Aja Keskuses noorsootöötajana, Tallinna Tehnikaülikooli Muuseumis muuseumipedagoogina ning Tartu Mänguasjamuuseumis lastestuudio juhatajana.

Ma leian, et haridus, mis toetab lapse terviklikku arengut, aitab kaasa ka õpilase minapildi ning isiksuseks kujunemise protsessile. Õpetajana soovin, et läbi aine õppimise omandavad õpilased teadmiste kõrval ka erinevaid oskusi, ning et õpilaste isikupäraste võimete ja identiteedi välja kujunemise protsess oleks igati toetatud. Ma püüaksin igati oma eeskujuga kasvatada õpilastes usku, et nad on kõigeks võimelised ja et iga pingutus on väärtuslik ning väärtustatud. Lisaks arvan ma, et väga hea haridus annab õpilasele mitmekülgsuse teadmistes ja aitab neid mõtestada ning seostada päriseluga. Nii palju kui võimalik püüaksin ka mina just seda oma tundidesse kaasa tuua.

Kristin on omandanud bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis ajaloo ja riigiteaduste erialal ning magistrikraadi Kopenhaageni Ülikoolis Aafrika õpingute erialal. Ülikooli ajal käis Kristin end kahel korral ka välismaal täiendamas: Nebraska Wesleyan’i Ülikoolis USAs ning Freiburgi Albert Ludwigi Ülikoolis Saksamaal. Veel mahuvad Kristini minevikku töö ajalootudengite tuutorina, ülemaailmse üliõpilasorganisatsiooni AIESEC Kopenhaageni haru juhtimine Taanis ning vabatahtlik töö Ugandas Kyabirwa Algkooli juures abiõpetajana.

Kahe aasta jooksul oleksin ma huvitatud minema õpetajaks just mõnda väiksemasse kooli linnast väljas ning seal lisaks õpetamisele ette võtma midagi põnevat, millest oleksid nii lapsed kui ka kogukond huvitatud. Sellega saaksin ma näidata, et ka maal saab teha suuri asju, vaja on ainult piisavalt tahtmist.

Leelo on omandanud bakalaureusekraadi Eesti Maaülikoolis keskkonnakaitse ja maastikuarhitektuuri erialal.

Inimesed on erinevad – seetõttu on oluline teadvustada, et iga õpilast tuleb toetada õppekava järgimisel erineval moel. Minu jaoks on oluline, et iga õpilane tunneks, et tema puudusi või tugevusi märgatakse ja teda suunatakse õppetöös vastavalt. Kuna informatsiooni analüüsitakse ja omandatakse erineval moel, on oluline pakkuda noortele alternatiive tunni- ja kodutööde sooritamisel. Kõige olulisem on tekitada noortes soovi ja tahet õppida, teha nende jaoks õppeprotsess meeldivaks. Kui noor tunneb ennast hästi ja enesekindlalt, siis on ta ka motiveeritud selle valdkonnaga tegelema. Ma kavatsen võtta iga õpilase õppetöö endale südameasjaks, juhendades ja suunates neid sel viisil, et nad suhtuksid õppetöösse tõsiselt ja õpiksid iseennast paremini tundma. Soovin südamega panustada sellesse, et noortest kasvaksid iseseisvalt mõtlevad inimesed, kes julgevad enda unistusi ellu viia ja kes väärtustavad elukestvat õppimist.

Kaire on lõpetanud bakalaureuseõpingud Viljandi Kultuuriakadeemias kultuurikorralduse erialal. Ta on töötanud Eesti Kurtide Liidus viipekeele tõlketeenuste koordinaatori ja projektijuhina/juhiabina, projektijuhina Rootsi Kaubanduskojas Eestis ja MTÜs Hea Uus Heli.

Olen veendunud, et igale lapsele on võimalik reaalained huvitavaks ja arusaadavaks teha juba noores eas, kui õppimine ja mõistmine on lihtsamad. Minu jaoks tundub huvitava väljakutsena tegeleda humanitaarhuvidega laste silmaringi avardamisega reaalainete maailmas. Neile tuleb asjade seletamiseks sageli leida uusi viise, mis on kirjumad ja jõuavad eesmärgini suure kaarega.

Sven on omandanud bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis füüsika erialal. Ta on töötanud Viljandi Pärimusmuusika Keskuses uksehoidja ja lavatehnikuna, Widescreen Productions OÜ stuudio administraatorina, operaatori assistendina, valgustajana ja monteerijana. Lisaks töötanud ka Viljandi Kunstikoolis videoringi juhendajana.

Iga inimene on osa loodusest ning minu suurim missioon õpetajana on aidata lastel leida üles see tunnetus, et nad on osa maailmast enda ümber. Soovin innustada õpilasi märkama ja uurima end ümbritsevat loodust ning tajuma ka iseennast bioloogilise olendina. Usun sellesse, et teooria peab alati käima koos praktikaga. Õpetajana sooviksin lastele pakkuda võimalust teha katseid ning leida ise lahendusi, mis ühelt poolt on hea hüppelaud neile, kes soovivad edaspidi loodusteadusi õppima minna ja teisalt muudaks õppimise huvitavaks ja motiveerivamaks ka neile, kelle sügavam huvi on mujal.

Kerli on omandanud Tallinna Tehnikaülikoolis bakalaureuse- ja magistrikraadi geenitehnoloogia erialal. Töötanud on ta TTÜ Geenitehnoloogia Instituudis Molekulaardiagnostika laboratooriumis praktikandi ja insenerina, Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuses sekvenaatori operaatorina ning Kallavere Keskkoolis osakoormusega bioloogia, inglise keele ja kunstiõpetuse õpetajana.

Pean oluliseks, et õpilased saaksid koolist faktiliste tarkuste kõrvale ka oskuse olla loov ja leidlik ning näha tulemuste kõrval ka põhjuseid. Ilma oskuseta näha elu laiemalt kui üks võrrand või ajaloosündmus jääb inimese panus ühiskonda väikeseks.
Lisaks paneksin ma suuremat rõhku sotsiaalsusele ja empaatiavõimele, sest sellest näib tänapäeva suhteliselt enesekeskses ja anonüümses maailmas üha rohkem vajaka jäävat.
Virtuaalselt elatakse justkui hästi, kuid reaalselt kohal ei olda. Ja kui ollaksegi siin ja praegu, siis ei taheta mõista, et päris elus ei ole kõik nii nagu kuvarilt nägema on harjutud. Päris elus on iga inimene erinev ja iga inimene on oluline ning neid tuleb mõista ja nendega arvestada.

Robert on omandanud Tartu Ülikooli Türi Kolledžis bakalaureusekraadi keskkonnakorralduse ja planeerimise erialal ning Tartu Ülikoolis magistrikraadi keskkonnatehnoloogia erialal. Ta on töötanud Keskkonnaministeeriumis peaspetsialistina, Paikre OÜs sorteerimisjaama juhatajana ning Vesimentor OÜs turundusjuhina.

Minu unistuseks on läheneda oma õpilastele individuaalselt, sest just sellest on Eesti koolisüsteemis puudu. Minu klassiruum oleks koht, kus nad saaksid unistada ja õppida turvalises keskkonnas. Minu eesmärgiks oleks luua keskkond, kus eksimine on inimlik ning päeva lõpuks saavad kõik lapsed öelda, et nad on ainet mõistnud ning seda ilma hirmu ja alanduseta. Samuti sooviksin ma muuta õppimise võimalikult lõbusaks ning laste loovust rakendavaks. Minu arvates on õppekavad iganenud ning ei rakenda laste võimeid piisavalt. Õppimine peaks olema pigem meelelahutus kui kohustus. Mida lõbusam on tund, seda kiiremini omandatakse ka materjal.

Kristiina on lõpetanud Tartu Ülikoolis bakalaureuseõpingud riigiteaduse ning ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialal.

Ma tahaksin, et õpilased ei kardaks eksida ning julgeksid ja tahaksid oma arvamust avaldada; katsetaksid erinevaid lähenemisnurki ja uusi ideid ning oleksid julgelt loomingulised. Igas noores on palju potentsiaali, mida on patt hukka lasta, ning energiat, mida tuleb aidata õigetesse tegevustesse ja eesmärkidesse suunata. Noori tuleb julgustada suurelt unistama ja oma unistuste nimel töötama.

Kärt on omandanud bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis romanistika erialal. Ta on töötanud Virumaa Teatajas suvereporterina kolmel aastal ja Saksamaal Chemnitzi Waldorfkoolis praktikandina. Õpingute kõrvalt on Kärt olnud välistudengite tuutor, PÖFFi vabatahtlik, inglise keele õpetaja ja Domus Dorpatensises ürituste korraldaja.