Arvamus, et füüsika (matemaatika ning muud loodusteadused) on mõndade inimeste jaoks lihtsalt liiga keerulised, on müüt, mille tahaksin ümber lükata. Olen kindlal veendumusel, et kõik inimesed on võimelised füüsikast argielu tasandil aru saama ja see rikastab nende maailmavaadet, muudab neid kriitilisemaks igasuguste pseudoteaduste suhtes ja arendab analüüsimisoskust. Leian, et olles õpetajana, ollakse aga eelkõige eeskuju. Õpetajana ollakse pidevalt noorte pilkude all ja kõiki tema tegemisi ja tegemata jätmisi pannakse tähele, jäetakse meelde ning võetakse üle. Näen sellises eeskuju olemises suuri väljakutseid ja tahan loota, et saan sellise vastutusega hakkama.

Ann-Alice´il on bakalureusekraad Tartu Ülikooli loodusteaduskonnast. TöötadesTallinna Ülikooli Füüsika Instituudis, on ta välja töötanud õppijakeskse õppemeetodi sissetoomise ainesse „Matemaatiline füüsika II” ja aidanud populaarsemaks muuta õppeassistendi tööpositsiooni. Samuti on ta töötanud Tartu Ülikooli Üliõpilasesinduses ning Eesti Füüsikaüliõpilaste Seltsis korraldanud projekti „Tudeng Füüsikatundi” ja olnud Tartu Ülikooli uutele füüsikatudengitele mentoriks. Lisaks on Alice tegelenud Theatrumi juures näitlemise ja lavastamisega.

Olen arvamusel, et igale õpilasele tuleks läheneda personaalselt, arvestades just tema tugevaid külgi ja isiksust tervikuna. Minu hinnnagul ongi võtmekohaks iga õpilase tugevuste ja eriliste oskuste leidmine ja äratundmine, nende abil õpilase maksimaalse potentsiaali saavutamine ning samas ka oskus õpilast motiveerida, lähtudes igast indiviidist eraldi. Selle õnnestumiseks on vaja koolis õpetaja olemisse maksimaalselt panustada ning anda endast kõik, et olla klassi ees õpetaja nime ja tiitlit vääriv isik.

Annel on magistrikraad Tallinna Tehnikaülikooli keemiateaduskonnast. Ta on töötanud Tarbijakaitseametis, kus ta on lahendanud tarbijate kaebusi, teostanud järelevalvet jaekaubandusettevõtete üle, koostanud osakonna tööplaane, korraldanud osakonna tööd ning koordineerinud rahvusvahelisi tarbijakaitsealaseid koostööprojekte. Samuti on Anne koolitanud tarbijaid ja ettevõtjaid nind viinud Tallinna Majanduskoolis läbi ka tarbijakaitsealase loengutsükli. Lisaks on ta osalenud ja arendanud end mitmel juhtimiskoolitusel.

Toetan aktiivõppe meetodite kasutamist noorte õpetamises. Olen selle poolt, et koolides õpetataks aineid huvitavalt ning mitmekülgselt, andes noortele võimaluse avastada, milline õppimise meetod neile kõige paremini sobib. Iga aine teooria õpetamise kõrval peaks õpetaja aitama kujuneda noorel täisväärtuslikuks inimeseks, arendades temas erinevaid oskusi, sh meeskonnatöö, avalik esimene, juhtimine jne. Soovin õpetada oma ainet väga eluliselt, et kellelgi ei tekiks küsimust, miks nad seda õpivad. Usun, et igasse ainessse saab ka põimida kogemuspõhist õpet, mis peaks noorele jätma kustumatu mälestuse oma kooliajast.

Anželika on lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Seminari. Tal on mitmekesine noorsootöö kogemus. Ta on töötanud Tallinna Noorsootöö Keskuses / Nõmme Vaba Aja Keskuses Pääsküla noortekeskuse noorsootöötajana ja MTÜs RuaCrew on ta kaardistanud mobiilse noorsootöötajana noorte kogunemiskohti linnaruumis. Ta on olnud ka Tallinna Ülikooli Pedagoogilise Seminari üliõpilasnõukogu tegevliige ja panustanud vabatahtliku noortejuhina MTÜ Lehetu Külaselts tegemistesse. Anželika on tegelenud ka PÖFFi alafestivali JUSTFILM koolituuriga ning olnud AIESECi välisvabatahtlike mentor.

Leian, et elus pole vaid õigeid ja valesid vastuseid ega üht universaalselt kehtivat tõde – igale asjale leidub erinevaid võimalikke lähenemisi ja lahendusi. Ajaloo puhul on väga oluline julgustada õpilasi ise mõtlema ja analüüsima minevikus toimunud protsesse ning neid enda jaoks lahti mõtestama. Minu eesmärk on suunata õpilased mõtlema väljaspool raame, kahtlema etteantud tõdedes ja leidma oma vastuseid. Samuti on ühiskonnaõpetus üks olulisemaid aineid, mis koolis läbitakse. Sealt tuleb noorel arusaam ühiskonna toimimisest, mis on aluseks, et saaks kujuneda isiklik maailmavaade ja ideoloogilised tõekspidamised.

Gerda on omandamas bakalaureusekraadi Tallinna Ülikooli ajaloo instituudist. Ta on töötanud Innoves riigieksamite välisvaatlejana, meediamonitooringufirmas Opoint kvaliteedikontrollijana ja Noarootsi vallavalitsuses infopunkti juhatajana. Gerda on olnud aktiivne Läänemaa Noortekogu liige, Noarootsi Noortevolikogu president ja on praegusel ajal Hara külaseltsi juhatuse liige.

Õpilastel ei teki lemmikained mitte tänu headele õpikutele, vaid läbi põneva ja oskusliku õpetamise. Seda silmas pidades on minu peamine eesmärk õpetajana just õpilastes õpihuvi tekitamine ja nakatada neid lapseliku uudishimuga meid ümbritseva maailma vastu. Lisaks õpikutarkustele soovin tuua real- ja loodusainetesse rohkem kokkupuudet argieluga ning aidata kaasa õpilaste silmaringi laiendamisele. Soovin, et lastel oleks julgust esitada küsimusi ning oskusi leida nendele ka vastuseid.

Geron on lõpetanud bakalaureusekraadiga Tartu Ülikooli loodusteaduskonna. Ta on töötanud ASis Viasat ja OÜs Heads Up müügiagendina ehk ta on tegelenud telekommunikatsiooni- ja elektrilevi teenuste otsemüügiga kaubanduskeskustes ja avalikel üritustel. Geron on Ugala korporatsiooni tegevliige ning on olnud Ugala esimees ja abiesimees. Ta on korraldanud oragnisatsiooni toimist ja samuti üritusi. Geron on olnud ka tankitõrje meeskonna ülem Kaitseliidu Tartu malevas, kus ta on juhtinud meeskonda õppustel ja tegelenud uute liikmete koolitamisega.

Ma soovin muuta klassiruumi turvaliseks ja toredaks kohaks, kus igaüks saab olla tema ise. Soovin süstida õpilastesse enesekindlust, mis paneb neid endasse uskuma ja oma soove teadvustama – et igaüks mõistaks, milleks nad on võimelised ja milline on nende potentsiaal. Soovin, et õpilased kogeksid koos minuga avastamisrõõmu, et nad näeksid, et mitte ainult vastus küsimusele ei ole põnev, vaid ka teekond, mida me koos vastuse leidmiseks läbime, on huvitav ja väärt pingutust. Hirm ebaõnnestumise ees takistab tihti õpilasi jõudmast oma potentsiaalini. Seetõttu tahan ma väga panustada sellesse, et teadmatus ei tekitaks õpilastes ebakindlust, et nad ei suhtuks takistustesse ja raskustesse negatiivselt, vaid et nad leiaksid väljakutsetes iga kord midagi positiivset, millega ennast motiveerida. Ma soovin aidata õpilastel luua seoseid erinevate ainete vahel ja näidata, kuidas see lõimub igapäevaeluga, sest seosed aitavad luua tervikpilti, ilma milleta on raske näha õppimist kui mõtestatud tegevust.

Grete-Stinal on magistrikraad Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonnast. Ta on töötanud Rahva Raamatus tiitleid võitnud klienditeenindajana ning koostanud, organiseerinud ja läbi viinud viktoriine Tartu Muusikaviktoriini juures. Grete-Stina on töötanud vabakutselise ürituste korraldajana nind olnud tegev nii vabatahtliku, projektijuhi kui ka MTÜ liikmena MTÜ Kultuuritehas Polymeri juures. Ta osaleb aktiivselt ka Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsis, Eesti Rohelises Liikumises ja “Teeme ära!” aktsioonidel ning on aidanud annetusi koguda ka Heategevusühingule Hea Tegu.

Endast lugupidav ühiskond peab püüdlema kõigi inimeste mõtete ning võimete avamiseni. Kahe aasta jooksul aitan ma selle visiooni täitumise suunas liikuda, uskudes igasse inimesse, kes mulle klassiruumis otsa vaatab. Ma olen veendunud, et inimliku lähenemise, õigete näidete ja ülesannetega on võimalik kõigis õpihuvi tekitada. Tean, et matemaatika õppimine võib väga keerulisena tunduda ja nii välistavad paljud juba põhikooli lõpus võimaluse reaalainetega tegeleda. Ühe abinõuna saab kasutada tehnoloogilisi vahendeid, näiteks õpitarkvara, mis aitab ülesandeid visualiseerida ning neid paremini mõista.

Joosep on omandamas bakalaureusekraadi Tartu Ülikooli matemaatika-informaatika teaduskonnast. Ta on töötanud AS Fujitsu Estonias IT-hooldustehnikuna, koordineerinud vabatahtlikuna Demokraatiapäeva filmimist ja videote valmimist, olnud JK Jõelähtme üks rahvaliiga jalgpallivõistkonna organisaatoritest ja töötanud ka lastelaagri kasvatajana. Pärast kaitseväekohustust jäi Joosep kolmeks kuuks Eesti Kaitseväkke üleajateenijana tööle vabatahtliku autojuhina. Lisaks on ta Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonna üliõpilaskogu liige.

Olen väga laia silmaringi ja tugeva energiaga inimene, mis tähendab, et minu teadmised ja entusiasm tulevad igat pidi õpilastele kasuks. Lisaks leian, et õpetusviis, kus lapsed peavad iga viimase kui asja kramplikult pähe taguma ei ole motiveeriv. See tähendab, et minu eesmärgiks on motiveerida lapsi nägema asju laimas plaanis ning küsima ise küsimusi ning neile vastuseid otsima (seda muidugi õpetaja suunamisel ja abistamisel). Lisaks tuleb igale lapsele läheneda individuaalselt ning ideaalis anda ka ülesandeid, mis hoiavad õpilase motivatsiooni kõrgel. Kuna kaks aastat pole ülemäära pikk aeg, siis tuleb isikliku eeskujuga anda maksimaalne panus, et noortel tekiks õppeaine vastu sügavam huvi ning motiveerida neid igakülgselt seadma elus kõrgemaid sihte ning neid ka saavutama.

Jüri on omandamas magistrikraadi Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnast. Ta on töötanud Tallinn Traveller Toursi giidi ja tiimijuhina, Noored Kooli esindajana Tartu Ülikoolis, patendibüroos Käosaar & Co infotehnikuna ning Tartu Ülikooli kodu- ja välistudengite tuutorina. Jüri on olnud lasteala peakoordinaator Tallinna Vanalinna Päevadel, korraldanud Tallinna Tudengipäevade üritusi, olnud Tartu Ülikooli Ajalooringi liige ja esimees. Jüri on Korporatsioon Ugala liige ja on olnud ka selle esimees. Ta on osalenud veel Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi, Pimedate Ööde Filmifestivali ja Teaduse ja Kultuuri Sihtasutuse Domus Dorpatensis tegevustes. Lisaks on Jüri vabatahtlikuna osalenud Eesti Teatri Festivalil Draama, Tallinna Vanalinna Päevadel ja programmis „Tallinn2011 kultuuripealinn“.

Usun, et suudan olla õpilastele heaks eeskujuks ja veenda neid, et ressursid ja tutvused pole elus kõige tähtsamad. Olulisim on tahe ja julgus soovida ning proovida. Kui kindel siht silme ees, on eesmärke kergem saavutada. Olen võtnud oma haritlaskogemusest Aasias endaga kaasa erinevaid ideid ning mõtteid õpetamismetoodikast, mida nüüd hea meelega Eestiski rakendada püüaksin. Hiina ja Eesti on siiski kaks täiesti erinevat riiki ehk siis seal õpitut ja nähtut ei saa kindlasti üks ühele Eesti koolides rakendada. Aga tundub, et kogu maailma haridussüsteem on liikumas individuaalse lähenemise suunas. Faktiteadmistest olulisem on võime iseseisvalt mõelda ja probleeme analüüsida. Nimetatud oskuste edendamiseks ning õpilastele nende tõelise potentsiaali näitamiseks soovingi läheneda igale õpilasele personaalselt.

Kirsi on lõpetanud bakalaureusekraadiga Tallinna Ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi ning ta on õppinud ka Saksamaal Otto Friedrich Universität Bambergis. Ta on olnud matemaatika ja loodusteaduste instituudi üliõpilasnõukogu MooL liige ja esimees ning ta on osalenud ka Kultuuriklubi ja IC (International Club) töös aktiivse liikmena, olles muuhulgas välisüliõpilastele tuutoriks. Kirsi on vabatahtlikuna osa võtnud erinevatest lühiajalistest projektidest, nagu SEB sügisjooks, „Teeme ära!“ talgupäevad. Lisaks omab Kirsi rahvusvahelist inglise keele õpetaja sertifikaati TESOL ning on töötanud nii USAs haridusalaste materjalide promootori kui ka Hiinas inglise keele õpetajana.

Minu meelest pole hariduses kõige olulisemad faktilised teadmised, vaid teadmine, mida nende teadmistega peale hakata. Need on ülekantavad oskused nagu mõtlemis- ja analüüsioskus, et õpitut seostada ja midagi uut avastada. Ainult sellisel moel on võimalik luua uusi teadmisi, millega ühiskonda edasi viia. Noored Kooli programmis osalejana saan ma oma kogemustele tuginedes luua õpilastes tahtmise nii enda kui maailma avastamiseks, sest minu jaoks on õpetaja põhirolliks mitte teadmiste vahendamine, vaid noortele erinevate võimaluste tutvustamine, kuidas nad ise saaksid erinevaid teadmisi koguda. Olles ise selle tee läbi käinud, oskan ma Noored Kooli visiooni saavutamiseks motiveerida seda läbi käima ka õpilase.

Kristjanil on Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonnast kaks bakalaureusekraadi. Ta on töötanud Tartu Ülikooli üliõpilasesinduses avaliku poliitika spetsialistina, reporterina Eesti Päevalehes ja Saarte Hääles ning reporteri ja vanemtoimetajana Soccernet.ee-s. Kristjan on vabatahtlikuna panustanud AIESECi, Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilasesinduse, Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse ning TÜ sotsiaal- ja haridusteaduskonna üliõpilaskogu tegevusse.

Minu kogemus keskkoolist näitas seda, et kõige suurem roll õppekava omandamisel on õpetajal. Õpetaja motiveeritus, suhtumine ja õpetamismeetodid määravad ka klassi suhtumise õppematerjali. Kui tunni sisu on nädalast nädalasse õpikust peatüki lugemine ja tunni lõpus tunnikontrolli täitmine, siis varem või hiljem kaob ka kõige motiveeritumate õpilaste huvi. Newcastle’is õppimine andis mulle hulgaliselt kogemusi, mida ma Eestis ei oleks saanud ning avardas silmaringi. Usun, et mul on võimalus anda enda panus väga hea hariduse andmisel Eesti noortele.

Kristjanil on bakalaureusekraad Newcastle upon Tyne’i ülikoolist arheolooga erialal.Ta on osalenud Newcastle’i ülikooli arheoloogiaühingu tegemistes ning olnud praktikant arheoloogilistel väljakaevamistel Türgis ja Inglismaal. Kristjan on töötanud OÜs Corvus Albus klienditeenindaja ja assistendina ning ta on läbinud ka Eesti Kaitseväeajateenimiskohustuse.

Meie ühiskonnas räägitakse väga palju talentidest ning andekusest. Need mõisted on meie mõtlemisse sügavalt juurdunud, kuid minu jaoks on neil väga eksitav väärtus. Kiita pianisti annet alavääristab neid tuhandeid tunde, mis ta on pühendunult veetnud klaveri taga. Sama kehtib lauljate, ettevõtjate ning ka matemaatikute puhul. Kui minu suurimate hirmude hulka on kuulund nii tantsimine kui keeleõpe, siis nüüd olen mõistnud, kui kerge võib nende õppimine olla kui teha see endale lõbusaks ja mitte lasta end mõjutada sõnal „andekus“. Samuti ei ole vaja annet, et mõista matemaatikat, vaja on hoopis lõbu ja väljakutseid.

Otil on bakalaureusekraad Stockholmi Kõrgemast Majanduskoolist Riias ning ta on õppinud vahetusüliõpilasena Aarhusi Ülikoolis. Ta on töötanud Click & Grow OÜ müügijuhina ja L’Oréal Baltic SIA praktikandina. Ott on olnud ka organisatsiooni Days of Opportunities karjäärilaada juht Riias ning Nõo Reaalgümnaasiumi koolilehe Peetrike peatoimetaja.

Gümnaasiumis ja esimesel aastal ülikoolis tundsin ja nägin teiste pealt, kui raske on tegelikult teha gümnaasiumi lõpus eriala valikul õige otsus. Tulevast eriala ei suudetud tulevase tööga seostada ning seetõttu õpingud tihti ka katkestati. Mina kavatsen leida oma õpilaste eripärad, loomupärased ja huvialadest sõltuvad suundumused ning neid toetada edasiste valikute tegemisel, kasutades oma teadmisi reaalsest tööturu olukorrast. Ma ei pea silmas, et seitsmendas klassis olev õpilane peaks teadma, kuhu ta täpselt ametialaselt jõuda tahab, vaid et ta tunneks iseennast niivõrd hästi, et oleks teadlik, mis talle paremini sobiks või mis mitte. Kardan, et praegu oskavad õpilased end määratleda kooli tulemuste põhjal, kuid ei oska hinnata enda reaalseid potentsiaale väljaspool tunniplaanis nähtavate ainete. Kavatsen õpilaste maailma selles osas raputada.

Talvi on lõpetanud Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži. Ta on töötanud Baltman OÜs kaupluste juhatajana, Oirt OÜs reklaamimüügi projektijuhina ja B.W.T King ASis kaupluse juhatajana. Talvi on olnud Tartu Ülikooli Pärnu kolledži üliõpilasesinduse aseesimees ning haridus- ja sotsiaaltoimkonna juht, samuti on ta kuulnud Tartu Ülikooli Üliõpilasesindusse ja ta on olnud ka Tartu Ülikooli Pärnu kolledži nõukogus ja ettevõtluse osakonna nõukogus üliõpilaste esindaja. Talvi on ka Eesti Projektijuhtimise Assotsiatsiooni liige.

Minu eesmärgiks on olla hea õpetaja, arendaja, eeskuju ja klassi liider. Selleks tahaksin olla õpetaja, kes mitte ainult seletab õppematerjali, aga samuti äratab huvi antud aine vastu. Õpilased peaksid aru saama, et peamine ei ole hea hinne, vaid et aine ka edaspidises elus tuleb kasuks. Oluliseks pean ka, et õpilane oskaks siduda õpitut reaalse eluga. Olles noor õpetaja, tahan olla õpilastele lähedasem, luua nendega häid suhteid, et nad saaksid oma muresid minuga jagada.

Tatjanal on magistrikraad Taani Aalborgi Ülikoolist ja ta on lõpetanud ka Tallinna Tehnikakõrgkooli transporditeaduskonna. Ta on töötanud ettevõttes SIE&Kologistikuna, Rimi Food ASis kaupluste varude planeerimise spetsialistina ja Studio Modernas kõnekeskuse operaatorina. Tatjana on olnud ka Keskerakonna Noortekogu liige.

Kuna mu ema on õpetaja, olen terve elu näinud kõrvalt seda, kuidas lapsi õpetatakse ja suunatakse. Lisaks olen kohanud oma õpingute jooksul väga häid ja väga halbu õpetajaid. Seega tean täpselt, mismoodi noori motiveerida tuleks, et nad aine vastu suuremat huvi üles näitaks. Soovin näidata Eesti noortele, et teaduslikud ained (bioloogia, geograafia) võivad olla väga huvitavad ja põnevad. Lihtsalt neid tuleb õigesti õpetada ja noortele tutvustada. Usun, et suudan oma teadmiste ja oskustega tunnid huvitavaks teha ja minu käe all kasvab suur hulk keskkonnateadlikke noori.

Tauno on lõpetanud bakalaureusekraadiga Tartu Ülikooli ning magistrikraadi on ta saanud Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudist. Ta on töötanud Viljandi vallavalitsuse majandusosakonna keskkonnakorralduse praktikandina, Eesti Akadeemilise Spordiliidu ürituste projektijuhina, Klubi Tartu Maratonil informaatorina ja Alma Linnasprindi korraldaja ja informaatorina. Tauno on Kaitseliidu liige ning läbinud Eesti Kaitseväe ajateenistuse. Ta on õppinud ka Tõrva muusikakoolis akordionit.

Maailm on täis põnevaid teadmisi ja informatsiooni, mis uueneb meeletu kiirusega. Minu soov on olla õpetaja, kes koos õpilastega leiab vastused just praegu olulistele küsimustele. Pean vajalikuks, et klassiruumis saadud teadmised ja oskused jõuaksid igapäevaellu, kus toimub õpitu tegelik kinnistumine. Inspireerides õpilasi küsima, otsima, avastama, soovin kaasa aidata pideva õppimise protsessi tekkele, mis on oluline võti edu ja rahulolu saavutamiseks mis tahes alal.

Triinu on lõpetanud Eesti Maaülikooli loodusturismi erialal. Ta on töötanud kolm aastat AHHAA teaduskeskuses giidina, juhtinud rahvusvahelist projekti FOODWEB ning olnud Teadlaste Öö Festivali meeskonnas vabatahtlike koordinaator ja juhendaja. Triinut paeluvad loomingulised tegevused, fotograafia ja head raamatud. Puhkehetki meeldib talle veeta looduses liikudes ning uusi kohti avastades.