11. lend

Minu mõistus ütleb, et kõik lapsed on head. Iga käitumise taga on lugu, mis tahab väljarääkimist ning iga probleemi taga on lahendus. Kui olin ise õpilane, tundsin sageli, kus keegi ei märka minu püüdlikkust, aga kõik märkavad tulemusi, mis ei olnud kõige paremad. Olin masin. Olles ise nüüd õpetaja, soovin seda muuta. Olen inimene, kes kuulab oma õpilasi, märkab nende püüdlikkust, võtab aega seletusteks ja motiveerib, et õpilane õpiks ennast tundma ja teistega arvestama sellel pikal haridusteekonnal.

Kadri on lõpetanud Tartu Ülikooli magistrantuuri „Ökoloogia ja elustiku kaitse“ erialal. Peale ülikooli rändas ta 1,5 aastat Austraalia looduses. Eestisse tulles asutas MTÜ Loodusmaa, mis pakub koolidele õuesõppeprogramme, lastele looduslaagreid, sünnipäevasid metsas ning loodusringe. Kadri liitus Noored Kooli programmiga juba aastal 2012 õpetades Vaida Põhikoolis, kuid rännak jäi pooleli, sest pere täienes kahe lapse võrra. Nüüd jätkab Kadri oma teekonda haridusmaastikul Kose Gümnaasiumis ja selle väikses Harmi õpipaigas.

Mind inspireerivad panustama väärtused nagu võrdsed hariduslikud võimalused ja õiglane ühiskond. Õpilaste terviklikuks arenguks on oluline, et õpetaja julgustaks ja suunaks neid oma tugevusi, andeid ja huvisid arendama. Õpetajal on oluline roll selles, et nad leiaksid elus oma eesmärgi ja töö, mis neid õnnelikuks teeb.

Anette on läbinud University of York School of Politics, Economic and Philosophybakalaureuseõppe. Ülikooli ajal tegeles ta aktiivselt väitlemisega ning väitlusklubi ülesehitamisega. Samuti oli ta Yorki Ülikooli Eesti Seltsi sekretär, läbis vahetusaasta Austraalias, oli Voluntary Service Overseas haridusprogrammi vabatahtik Nepaalis ning käis praktikal Heateo Sihtasutuses ja Praxises. Anette on töötanud Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis nutika spetsialiseerumise eksperdina.

Usun, et suured muutused saavad alguse väikestest. Igal õpetajal on võimalus inspireerida, motiveerida ja kasvõi lihtsalt märgata, päriselt näha ja kuulata igat õpilast. Tahan luua klassiruumis keskkonna, mis on toetav, sõbralik ja motiveeriv. Usun, et kooli eesmärk ei ole ainult teadmiste edasi andmine vaid ka iga õpilase sisemise kasvamise toetamine, et neist saaks tulevikus terved, tugevad ning head inimesed, kes oskavad enda potentsiaali rakendada.

Reelika on läbinud bakalaureuseõppe Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas geoloogia ja füüsika erialal. Kooli ajal oli ta Kodutütar. Reelika on töötanud Saaremaa kunstistuudios ja erakunstikoolis Anne, Tartu Ülikooli Loodusmuuseumis ja In Vivo Consultis.

Minu jaoks on oluline kasvatada, arendada ja säilitada vaimsust. Hoida klassis rõõmu. Teha kõik selleks, et lapse eripära ja anded kaduma ei läheks. Igapäevaste situatsioonide kaudu kasvatada tasakaalukas, hooliv ja vapper inimene. Minu jaoks on väga inspireeriv pakkuda noortele ideid, võimalusi – anda hoog sisse – ja näha, kuidas lapsed siis ise millegi nimel rõõmuga töötavad, arenevad ja seeläbi taaskord midagi uut maailma kohta avastavad.

Katrin on läbinud bakalaureuseõppe Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna kirjanduse ja kultuuriteaduste erialal. Ülikooli ajal oli ta Teatriteaduse Üliõpilaste Looži ja Tartu NEFA rühma aktiivne liige. Samuti osales ta vabatahtlikuna Tartu Draamafestivali, PÖFFi, Baltoscandali, Tartu Maailmafestivali ja Arvamusfestivali korraldustiimides. Katrin on töötanud Gaia Koolis, Kinobussis, Eesti Draamateatris ning KutiMuti Noortelaagris.

Teadmiste omandamine ei ole ainult klassiruumi küsimus. Oskused, mille olen omandanud iseseisvalt välisriigis õppides ning töötades on paljuski sama väärtuslikud. Olen veendunud, et ülikool ei ole kõigile ainuõige valik ja olen kutsehariduse ning elukestva õppe maine parandamise tuline toetaja. Mul oleks hea meel kui noortel oleks julgust avastada ja uurida ja leida hariduse omandamisel just neile õige tee.

Berit on läbinud bakalaureuseõppe Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti ja soome-ugri keeleteaduse erialal. Lisaks on ta õppinud kaks aastat Balassi instituudis Budapestis. Berit on töötanud laste juhendajana Lotte koolis ja töötanud Eesti Instituudi Ungari esinduses.

Üheks suuremaks haridusprobleemiks pean vene õppekeelega koolide mahajäämust PISA testides. Ühelt poolt sätestab seadus, et põhikoolis peavad nad õppima eesti keelt esimesest klassist, teiselt poolt pole vene koolidel piisavalt ressursse selleks, et kindlustada põhikooli lõpuks iga õpilase väga hea eesti keele oskus. See tähendab, et need koolid võivad pakkuda küll suurepärast venekeelset põhiharidust, kuid ilma eesti keele oskuseta on lõpetanutel väga keeruline venekeelses gümnaasiumis täita 60% õppekavast riigikeeles. Lisaks tahaksin ma kasutada võimalikult palju erinevate organisatsioonide abi, kes tegelevad koolikiusu likvideerimisega ning õpetada, kui tähtis on üksteist hoida. Ma kardan, et on väga palju lapsi, kes ei saavuta suurepäraseid tulemusi vaid seepärast, et neil pole koolis hea ja turvaline olla.

Alex on omandanud kirjandus- ja kultuuriteaduste bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis. Lisaks on ta olnud vahetussemestril Bologna ülikoolis. Alex on olnud vabatahtlik Põhjamaa üliõpilaskooride festivalil ja Venemaa geograafiaühenduses Tõva arheoloogilistel väljakaevamistel ning lastelaagri kasvataja Valgevene lastelaagris Fantasy Camp.

Haridus on kõige alus. Iga indiviidi (õpilase) puhul tuleb suhelda inimesega positiivselt ning julgustavalt, sest sedasi saavad õpilased protsessidest hästi aru ning tulemus on samuti resultatiivne. Positiivsus ja julgustamine on need aspektid, mille läbi saab õpilasele asja rahus selgeks teha ning tähelepanu tõmmata kooslusele, millele tarvis.

Iga laps on erinev. Ükski inimene ei saa olla kõiges kõige parem – mõni oskab hästi matemaatikat, teine jällegi geograafiat ja kolmas on väga tubli sportlane. Sellegipoolest olen arvamusel, et kõik suudavad, kui seda ise soovivad. Ma olen alati arvanud, et rumal ei ole see, kes kõike kohe ei tea, vaid see, kes ei küsi ega otsi vastust. Minu eesmärk on inspireerida lapsi küsima ja vastuseid otsima.

Egne on läbinud saksa keele ja kirjanduse bakalaureuse- ja magistriõppe Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. Ülikooli ajal töötas ta ka vabakutselise tõlkijana. Lisaks on Egne töötanud Hilstru Matec GmbH andmetöötlejana ning on väikeettevõtte Emineo OÜ juhatuse liige.

Ükski õpetatav aine pole eneseküllane suletud üksus ja lapse terviklik areng ühest küljest tähendabki õpetatava aine sidumist ülejäänud kooliprogrammiga. Soovin kindlasti kasutada lõimitud õpet – see suurendab nii õpetamise efektiivsust ja toetab seostatud meelespidamist kui ka – süstemaatiliselt läbiviiduna – vähendab õpilaste koormust. Teisalt pean iga aine puhul kindlasti oluliseks seda siduda nö. eluga pärast kooli. Terviklik areng tähendab aga ka lisaks õpetatavale ainele lapse üldpädevuste arendamist ning mitmekülgsete võimaluste pakkumist tema käitumuslikuks ja emotsionaalseks arenguks.

Jaak-Albert on läbinud bakalaureuse- ja magistriõppe Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas bioloogia erialal ning botaanika ja ökoloogia doktorantuuri samas teaduskonnas. Ülilkooli ajal osales ta Pärandkoosluste Kaitse Ühingu (PKÜ) tegemistes ning on nüüdseks PKÜ juhatuse liige. Samuti on ta osalenud Tartu Kesklinna Kooli vanematekogu loomisel ja tegevustes ning on kooli hoolekogu esimees. Jaak-Albert on töötanud Vanemuise kontserdimajas, Tartu Ülikoolis, Pärandkoosluste Kaitse Ühingus ja Looduskaitseühingus Kotkas.

Noored Kooli on minu jaoks koht, kus soovin olla osa muutusest, mida tahan näha maailmas laiemalt. See on muutus selle suunas, et iga laps saaks endale parima ja kõige õigema hariduse. Kahe aasta jooksul on minu peamine eesmärk olla helge õpetaja ning inspireerida inimesi, et nad usuksid parema hariduse vajalikkusesse ja võimalikkusesse.

Evren on läbinud bakalaureuseõpingud Türgi Sõjaväe Akadeemias ning magistrantuuri Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas. Lisakas juhtis ta ülikooli ajal viievõistluste meeskonda ning on õppinud aktiivselt eesti keelt. Evren on töötanud Türgi sõjaväes leitnantina.

Usun, et lapse positiivse tervikliku arengu juurde kuuluvad nii head suhted lähedastega kui ka rõõm kooliskäimisest. Ma sooviksin luua õppekeskkonna mis oleks “nagu päris”. Keskkonna, kus õpilased tunnevad, et nad valmistuvad tulevikuks peale kooli, kus nad on hinnatud ning kus vigu teha ei ole häbiasi.

Inger on läbinud bakalaureuseõppe University of the Arts Londoni College of Communication Production for Live Events and Television erialal. Magistrikraadiga jätkas ta International Journalism õppekaval Cardiff University School of Journalism, Media and Cultural Studies teaduskonnas. Inger on töötanud AS Tootes, Terevisioonis ning Vikerraadios.

Usun ainete lõimimisse, et kooli, õpetatu ja elu vahel säiliks reaalne side. Et erinevad ainetunnid oleksid omavahel seotud loogiliselt – sedasi, et õpilased leiaksid igast ainest midagi põnevat. Õppimine peab toimuma ka laiemas kontekstis – õpilast tuleb aidata jõuda sotsiaalsele tasemele, kus ta oskab teistega arvestada, koostööd teha ja julgeb panustada ka teemadesse, milles ta ennast ise ei pruugi veel pädevaks pidada.

Johannes on lõpetanud Tartu Ülikooli riigiteaduste eriala. Lisaks on ta läbinud Kaitseväe ajateenistuse ning elanud Arengukoostöö Ümarlaua projekti raames kolm kuud Kamerunis. Samuti kuulub ta Tartu Laste Turvakodu vabatahtlike ühendusse MTÜ Kilpkonn. Johannes on töötanud Spordiürituste korraldamise klubis, ISS International Eestis, Tartu Laste Turvakodus ning Kaitseväes.

Olen kindel, et iga laps peab saama hea hariduse, mis aitab kaasa sellele, et tal on hea tulevik. Just selline tulevik, mille ta iseendale valib. Kuivõrd mina ise lõpetasin vene kooli ja läksin edasi eestikeelsesse ülikooli, pole mul alati olnud väga lihtne. Lähtudes enda kogemusest usun, et õpetaja peamine eesmärk on motiveerida oma õpilasi. Tahan olla igale õpilasele sõbraks, teha iga tund huvitavaks, kasutada erinevaid õppemeetodeid ja kindlasti olla ise lastele positiivseks eeskujuks.

Darja on lõpetanud bakalaureuseõpingud Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudis ajaloo erialal. Samuti on ta aktiivne Ukraina noored Eestis liige ning osalenud vabatahtlikuna PÖFFil, Eesti Toidupangas, Serve the City ning teiste ühenduste tegevustes. Darja tööprofiili kuuluvad ka Statoil, Olive Hospitality ja Southwestern Advantage.

Minu visioon õpetajana on, et iga minu õpetatav laps oskab väärtustada ja hinnata õppeprotsessi, selle tulemust ja vajalikkust. Soovin teha oma tunnid õpilastele võimalikult atraktiivseks ning õpetada lisaks aineteadmistele ka oskust neid teadmisi analüüsida, luua erinevaid seoseid ja oskused teadmisi praktilises elus kasutada.

Kaire on läbinud Tallinna Ülikooli Pedagoogilise Seminari noorsootöö bakalaureuseõppe. Lisaks on ta vabatahtlikuna löönud kaasa mitmete spordiürituste korraldamisel. Kaire on töötanud Express Postis, Eesti Tarbijateühistute Keskühistus, Tallinna Noorsootöö Keskuses ning MTÜ Viimsi Huvikeskuses.

Soovin õpilasi innustada otsima klassitundidele lisaks erinevaid kogemusi ja olema ettevõtlikud: osalema projektides, olema aktiivsed ühiskondlikes tegevustes (nt vabatahtlikuna) ja viima ellu endi ideid. Soovin anda neile oskused omandada uusi teadmisi ja kogemusi erinevatest situatsioonidest ja tegevustest, mis ei toimu tingimata klassiruumis.

Helen on lõpetanud bakalaureuseõpingud Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis turismi- ja hotelliettevõtluse erialal ning Tartu Ülikooli turismigeograafia magistrantuuri loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas. Õpingutele lisaks on Helen töötanud Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis õppekorralduse spetsialistina, õppeosakonna juhatajana ning välissuhete peaspetsialistina.

Mida enam on hoolivaid ja oma tööd südamega tegevaid õpetajaid, seda kergem on õpilastel koolis. Seda rahulolevamad on õpilased ja paremad ka õpitulemused. Noored Kooli programmi visiooniks on anda igale eesti lapsele väga hea haridus – olen kindel, et mina saan osutada oma abikäe ja sellele natuke kaasa aidata. Ma ei saa üksikisikuna muuta kogu süsteemi, aga mida rohkem meid on, seda suurema tõenäosusega suudame me muuta Eesti koolide tulevikku.

Helen on lõpetanud bakalaureuseõpingud Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis majandusteaduse erialal. Ta on töötanud pikaajaliselt Bodybalt kaupluse juhatajana, kus on tegelenud ka muuseas koolituste ja meeskonna väljaõppega.

Minu sooviks on minna kooli, kus õpilased enim abi vajavad ning aidata iga õpilast nii aineteadmiste omandamiselkui ka sotsiaalsete oskuste omandamisel. Tahan olla õpilastele eeskujuks ja aidata neil mõista, et eksimine on inimlik. Tuua õpikust tunnid päris maailma, et soodustada seostamis- ja arutelusoskust ning eneseanalüüsi. Oluline on näidata, et päris maailmas ei ole erinevad kooliained üksteisest lahus, vaid täiendavad üksteist.

Melissa on lõpetanud bakalaureuseõpingud Tartu Ülikooli filosoofiateduskonnas kirjanduse ja kultuuriteaduse erialal, kõrvalerialaks oli tal inglise keel ja kirjandus. Samuti on ta olnud AIESEC Tartu koolitusmeeskonna liige. Ta on töötanud ka turisminduses tuuride koordinaatorina, puutudes kokku klientide ja partneritega eri riikides.